Indigo-, tähe- ja kristallilapsed

Minu kõrgem sisemine juhatus suunas mind kirjutama uue ajastu lastest. See teema on mind juba aastaid kõnetanud, kuna olen kahe imelise uue ajastu lapse ema. 

Uue põlvkonna laste omadusteks on peetud tugevat tahet,  võrdväärsust täiskasvanuga, missioonitunnet, pikka mälu, ärkvelolekut sünnist saati, ülitundlikkust, tõetunnet ja tähelepanelikkust.[1] Minu varateismelisel pojal, kelles tunnen selgelt ära tähelapse, on väljendunud kõik need omadused. Minu nooremal lapsel on selgemalt väljendunud kristallilapse omadused. 

Indigolaps on üldnimetus nüüdisaja laste kohta, kelle isikuomadused on eelmiste põlvkondadega võrreldes teistsugused. See nimetus on pärit Ameerikast ja viitab muutustele, mida on näha uue põlvkonna esindajate auras. See nimetus ulatub juba 1980ndatesse, mil vanemad hakkasid pöörduma psühhiaatrite poolel, kuna neil tekkisid probleemid oma väikeste lastega suhtlemisel ja nende mõistmisel. Nende laste auras nähti võrreldes varasemaga teistsuguseid värve, täpsemalt indigovärvi. Indigolastel on silmapaistev sensitiivsus, tugev tahe ja kõrge eneseteadlikkus.[2]  

  1. Virtue on kokkuvõtvalt toonud indigote selgituseks, et nad on tugeva tahtejõuga ja vaimurohked isikud, kellel on omaenda jõulised arusaamad selle kohta, kuidas tuleks maailma muuta ja parandada.“[3]Mõiste „indigo” tähistab indigosinist värvi, mis on sügavsinise värvi toon, sarnane lasuurkivis leiduvaga. Sõna on tuletatud tšakra või energia värvidest. Erinevate põlvkondade täiskasvanuea probleemistikku võib siduda teatava tšakra ja selle värviga. Kuues tšakra, tuntud ka kolmanda silmana, on seotud huviga ülemeeleliste ilmingute vastu. Kolmas silm pöörleb kolme erineva värvina: valge, lilla ning peamiselt indigosinisena. „Indigokiire lapsed” on suurte ülemeeleliste võimetega, kellele ülemeelelised nägemused ning teadmised on iseenesestmõistetavad.[4]Paljusid indigolapsi on vääriti mõistetud või neil on nende välkkiire mõtlemise ja intuitiivse tajumisvõime tõttu ekslikult diagnoositud ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire).

Kristallilaste puhul on esimeseks silmatorkavaks tunnuseks nende suured, läbitungivad ja elutargad silmad. Kristallilastel on justkui hüpnotiseeriv pilk, mille ees rullub lahti kogu sinu hingesügavus. Need lapsed on õnnelikud, andestavad ja rõõmsad. See uute valguskandjate generatsiooni, jäädes üldjuhul vanusesse 0-7 aastat, erineb oluliselt varasematest põlvkondadest. Nad on inimkonnale teenäitajad ja nad näitavad, et inimkond on õigel teel.[5]

Indigolastel on kristallilastega ühiseid jooni. Mõlemad põlvkonnad on ülimalt tundlikud ja intuitiivsed ning neil on olulised eluülesanded. Peamine erinevus seisneb nende temperamendis. Indigotel on sõdalase vaim, sest nende kollektiivne eesmärk on põrmustada vanad süsteemid, mis meid enam ei teeni. Nad on siin selleks, et purustada valitsus-, haridus- ja kohtusüsteemid, millel puudub ausus ja terviklikkus.[6] Selle eesmärgi täitmiseks peab neil olema tuline temperament ja vankumatu meelekindlus. Täiskasvanud, kes väärtustavad kuulekust ja kardavad muutusi, võivad indigolapsi valesti mõista. Tihti märgistatakse neid lapsi psühhiaatriliste diagnoosidega aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) või tähelepanuhäire. Kurvastama paneb see, et kui neid lapsi ravitakse, kaotavad nad oma imelise tundlikkuse, vaimsed anded ja sõdalase energia. D. Virtue kirjutab indigolastest pikemalt raamatus „Indigolaste toetamine ja toitmine” ning seda teemat on süvitsi käsitlenud ka Lee Carroll ja Jan Tober raamatus „Indigolapsed”. Kontrastiks indigotele on kristallilapsed tasakaalukad ja õnnelikud. Kindlasti on ka neil aeg-ajalt tujukuse hoogusid, kuid enamjaolt on need lapsed andestavad ja muretud. Kristallid on põlvkond, kes kõnnib indigote sisse tallatud rajal. Esmalt tulevad indigolapsed teed rajades, hävitades kõik, millel puudub väärikus. Puhastatud rajal järgnevad neile kristallilapsed, sammudes turvalisema ja kindlama maailma poole.[7]

Kristallilaste omadustena on veel välja toodud nende tundeküllasust, nad väljendavad sageli oma tundeid ja armastust, nad on väga empaatilised, neil on tugev side looduse ja loomadega, neil ilmnevad tervendavad võimed, nad huvituvad kristallidest ja kividest, räägivad inglitest, vaimse tasandi õpetajatest ja eelmistest eludest, väga loomingulised, kunstikalduvustega. 

Indigo-, kristalli- ja vikerkaarelaste kõrval eristatakse veel ka tähelapsi (Star Children), keda on Ingelliku Reiki looja Kevin Core’i poolt kirjeldatud kui ingellikke inkarnatsioone. Selle põhjuseks on asjaolu, et Ingellik Kuningriik ja Inimkond lähenevad. Nende kahe ühenduse liitmine tulevikus on ette määratud ajaks, mil inglid ja inimesed liiguvad Täheajastu taasloomisse.[8]

Tähelaste iseloomustusena on välja toodud pikka mälu ja ülitundlikkust tõe suhtes. Sellised pika mäluga lapsed kirjeldavad oma sünnieelset elu ja kosmilisi kogemusi.[9]

 

Ka A. Tõugu selgitab, et tähelaste nimetus tuleb sellest, et paljud nende laste hulgast räägivad elust enne sündi. Nad räägivad enne Maa peale tulemist Päikese või Kuu peal (st. kuskil kosmoses) elatud ajast. Olulised on ka lapse sensitiivsed võimed. Nad suhtlevad loodusvaimudega ja inglitega. A. Tõugu toob muuhulgas esile n.ö. unistajate tüüpi, kes on sensitiivid ja kelle mälestused sünnieelsest elust on väga reaalsed.[10]

Muidugi mõista on iga laps eriline. Aga mõni laps on siia ellu saabunud palju kõrgema missiooniga kui ainult enda isiklike õppetundide õppimine. Minu poeg kannab kindlasti sellist kõrgemat missiooni. Minu pojal on erakordselt kaugeleulatuv mälu. Ta mäletab nii oma eelmisi elusid kui ka maapealsete elude vahelist aega. Juba enne 2-aastaseks saamist hakkas ta rääkima oma eelmistest eludest. Ta rääkis detailselt, kuidas ta oma eelmises elus suri. Esiti oli nii väikese inimese suust surmakogemuse kuulmine muidugi jahmatav. Nii pisikesed ei ole tavaliselt üldse võimelised mõistma surma tähendust. Minu poeg rääkis oma surmakogemusest aga stoilise rahuga ja suure elutarkusega. Need hetked, kui ta ikka ja jälle oma eelmise elu kogemusest rääkima hakkas, oli ta teisel teadvuse tasandil, alfatasandil. Surmamomenti kirjeldas ta detailselt, muuhulgas nii füüsilise keha kui ka hinge tasandil. Ta kirjeldas, kuidas ta vee alla vajus ja kuidas ta seejärel kehast lahkus ja kõike järgnevat veepinna kohalt vaatas. Tal ei olnud kunagi seda kõike kirjeldades hirmu või kurbuse varjugi. Kohati näis, et ta justkui ennetavalt lohutas mind kui kuulajat, et „ei, see ei ole üldse nii hull, nagu te siin kardate, väga kerge on kehast lahkuda ja ma ei olnud üldse kurb.“ Ta kirjeldas ka oma elupaika, kus ta eelmises elus elas ja milline ta välja nägi. 

Poeg kirjeldas ka elude vahelist aega. Enne maa peale kehastumist oli tema kodu „tähtede taga“. Ta ütles, et ta teadis juba pikalt, et tuleb just minu juurde ja ootas seda aega, et tulla, see oli nii kokku lepitud. Ta on kirjeldanud ka episoode minu elust enne seda, kui ta oli sündinud ja ka aega, kui ta oli minu kõhus.  Meil oli väga tugev side juba raseduse ajal. Ta on kirjeldanud ka oma sündi ja hetke, mil ta pandi mulle kõhule. See kõiketeadev ja nii tuttav pilk, millega mu poeg mulle kohe pärast sündi ainiti otsa vaatas, ei kustu mu mälust iial. Ei ole vaja märkidagi, et tähelaste puhul ei kehti vana ajastu laste suhtes öeldu, et imikud on võimelised oma pilgu fikseerima 40-päevaselt (mida siiani laste arengut käsitlevates raamatutes kirjeldatakse kui tõde tänaste laste kohta).

Huvitavad on ka K. Core’i tähelepanekud tähelapsi kandvate emade raseduse kohta. Need lapsed inkarneeruvad läbi tavalise sünniprotsessi. Välja on toodud, et rasedusaegsed vaevused (iiveldus ja ebamugavus, verejooksud, raseduse katkemise oht) kestavad tavalisest oluliselt kauem (kuni 6 kuud). 

Kui meenutada minu tähelapse ootamise aega, siis ei olnud see väga lihtne. Meditsiiniliselt olin ma asetatud riskirasedate rühma. Tähelapse ootamise aegu oli kogu minu organism ja kehakeemia pea peale pööratud. Keha tegi läbi tohutu metamorfoosi. Samas tundsin kohe algusest peale tohutut lähedust ja erilist sidet oma tähelapsega. 

  1. Core selgitab tähelaste kandmise aegseid tavapärasest suuremaid vaevusi sellega, et ingelliku inkarnatsiooni puhul on teadvuse vibratsioon oluliselt kõrgem kui inimteadvuse vibratsioon. Ingellik ja inimvibratsioon ei ole samad ning on üksteisest kaugele eemaldunud. Inkarneeruval hingel on raske kohaneda ettevalmistatud inimteadvuse mustritega. Ja seetõttu toimub raseduse ajal kohanemisprotsess, et neid kahte teadvusmustrit ühendada ning luua homogeenne tervik. See mõjutab ema hormonaalset süsteemi ja loodet, mis põhjustabki emale tavapärasest suuremaid rasedusaegseid vaevusi.  Ema energiakehas toimuvad märkimisväärsed muudatused. Inglid on Jumaliku Meele laiendus. Nad on jumalikkuse projektsioon, mis otsib võimalust ankurduda teadvuse võrgustikus, mis on sellest vibratsioonist lahti ühendatud. Võimsa jumaliku teadvuse vibratsiooni integratsioon on nende muudatustega kaasnevate probleemide põhjustajaks.[11]

Uue ajastu laste lapsevanemate rollist. Sellega küsimusega seondub otseselt minu enda roll minu laste emana. Kevin Core on saanud informatsiooni, et tähelapsed lapsed valivad tavaliselt endale vanemad, kellest vähemalt üks on vaimsel teel ning kes on valmis seda last tema teel aitama. 

  1. Core selgitab, et pärast seda, kui tähelapsed sünnivad, tuleb neid kohelda erilisel moel. Need lapsed kohtlevad inimkonda kui lapsi. Mõistetavalt on nad vastu sellele, kui neid koheldakse kui lapsi.  Selliseid lapsi tuleb kohelda kui täiskasvanuid madalast east alates. Probleemid tekivad, kui need lapsed sisenevad koolisüsteemi, olenemata riigist. Need lapsed tüdinevad tavalisest süsteemist kiiresti ja neid on sagedasti valesti mõistetud. Tihti pannakse neile lastele ATH sündsoom ning ravimitega nagu Ritalin surutakse nende tõeline olemus maha. Seetõttu tunnevad need lapsed sügavat kurbust ja tunnet, et nad ei kuulugi kuhugi. Ingliterapeutide abiga võivad need lapsed saada tagasi ühenduse oma „kodu“vibratsiooniga ja laps leiab taas kätte oma tõelise olemuse.[12]

Võin ka omast kogemusest öelda, et tähelapsed protesteerivad juba õige madalast east häälekalt, kui neid koheldakse kui lapsi või kui täiskasvanutega võrreldes madalamaid olendeid. Olen sisemise juhatuse ajel oma tähelast kohelnud kui võrdväärset, kindlasti mitte endast rumalamat või väiksemat. Olen alati tundnud, et selle pisikese keha sees on midagi nii suurt ja imetlusväärset, et ma ei saa teda kuidagi endast madalamaks pidada. Kahjuks on meie haridussüsteem alates lasteaedadest üles ehitatud püramiidsele hierarhiale, kus direktor-õpetajad on tipus ja lapsed kui käsutäitjad püramiidi põhjas. Lasteaias eeldatakse, et lapsed peavad alluma kasvatajatele, neil ei tohi olla oma arvamust, lapsed on väikesed ja rumalad ning kui nad oma arvamust väljendavad, on neil psühholoogilised (kui mitte psühhiaatrilised) probleemid. Kuna ma täielikult usaldasin oma last ja õnn oli sattuda ka asjatundliku laste psühholoogi vastuvõtule, sain teadmise, et minu lapsega on kõik korras. Sain aru, et selle väikese keha sees on hing, kes täitis juba maast madalast missiooni vanu mustreid ja süsteeme lammutada. 

Negatiivse sisuga siltide kleepimine tänapäeva lastele käib lausa mängleva kergusega. Praktiliselt igal juhtumil, kus pedagoog või mõne muu valdkonna täiskasvanu puutub kokku lapsega, kellega ta ei suuda saavutada talle sobivat kontakti (tavapäraselt allutavat suhet), tembeldatakse laps heal juhul „eriliseks“ või „kasvatamatuks“, sagedasti aga omistatakse hüperaktiivsus, tähelepanuhäire või autistlik eripära. Igal aastal vangutatakse aina enam ühiselt pead, kui käsitlematud on lapsed ja kui palju on käitumishäiretega lapsi. Tänapäeval öeldakse, et selliste laste osakaal tavaklassis on vähemalt 10% kui mitte 25%. Loodetavasti ei kulu enam kaua aega, kui ka haridussüsteemi kujundajate ja pedagoogideni jõuab teadmine, et tegemist ei ole haigete või puuetega lastega, vaid uue ajastu lastega, kellega ei olegi võimalik suhelda seniste vanade mustrite kaudu – allutades, käskides ja keelates ning neid väikesteks ja tähtsusetuteks pidades. Need lapsed on oluliselt kõrgema vibratsiooni kandjateks ning neil on täita palju tähendusrikkam missioon kui neid koolis raamidesse suruvatel vana kooli õpetajatel, kes on nii ametis sellega, et mängida oma rollimänge ja õppida oma isiklikke maiseid õppetunde, tajumata seejuures suuremat pilti ja seda, et käes on uus ajastu. Pimeduse ajastu lõpp ei ole kahjuks valdavale osale inimkonnast veel kohale jõudnud ning vanadest mustritest hoitakse kümne küünega kinni. Indigod on võtnud endale tänuväärse, seejuures äraütlemata keerulise missiooni nendest mustritest lahtimurdmisele tugevalt kaasa aidata. 

  1. Tõugu kirjutab oma artiklis „Tähelapsed – kes nad on?“[13]tabavalt probleemidest, millega need lapsed peavad rinda pistma praeguses ühiskonnas. Pean oma kogemuse pinnalt nõustuma sellega, et tähelastel ei ole ühiskonnas ja eriti just tänases koolisüsteemis hakkama saada kerge ja kerge ei ole ka nende vanematel. Minu tähelapsel on väga hea keskendumis- ja empaatiavõime ja tähelepanelikkus, aga tavaline koolisüsteem on talle raskesti aktsepteeritav ja tal on seal igav, ta tunnetab sisemiselt, et tema ülesandeks ei ole mugavalt selles süsteemis istuda ja kaasa loksuda, vaid luua midagi uut. Õnn on tõdeda, et ta ei ole selles süsteemis, milles ta peab hakkama saama, ennast ära kaotanud ja et tal jätkub sisemist tugevat tahet oma missiooni edasi täita. 

Oma tähelapse näite puhul näen, kui lihtsalt tembeldatakse „erilisust“ haiguslikuks nähtuseks. Ja kui lihtne oleks vanade mustrite säilitamiseks ning madalamates energiates ja vibratsioonides edasi kulgemiseks, kui kõik alluksid koheselt, vastu vaidlemata ja oma arvamust väljendamata. Need erilised lapsed, tähelapsed, on koolisüsteemile ja pedagoogidele tülikad. Ja eriti tülikaks muutuvad nad siis, kui tähelapsel on pagasis kõrgemalt kaasa antud erakordselt suur kogus elujõudu, eneseteostamise ja enesetõestamise tahet ning kõva selgroog. Sellist tegelast on raske murda. Ka minu tähelaps on selline. Eriti selgelt on tal väljendunud ülitugev õiglustunne, ta on väga tundlik ja muidugi mõista ei ole tema jaoks aktsepteeritav, et temasse suhtutakse kui madalamasse ja rumalamasse olendisse. 

Minu noorem laps on kristallilaps. Tal ei ole nii pikaajaline mälu nagu tähelapsest pojal, ent ka tema on kirjeldanud üksikuid momente oma eelmisest elust. Tema puhul torkab silma tema erilist tundeküllane olek, tema lähedusevajadus ja samal ajal soov ise pakkuda lähedust ning armastust. Inglitega suhtlemine ning haldjate ja ükssarvikute maailmaga kontaktis oleks on tema jaoks niisama loomulik nagu teise inimesega suhtlemine. Eriline tõmme on tal kristallide poole. Oma väiksele vanusele vaatamata on tal arvestatav kristallikogu, enamik neist on tal endal välja valitud. Ta suhtleb kristallidega, programmeerib neid, tunnetab kristallide tervendavaid omadusi. Viieaastaselt pakub ta ise oma lähedastele kristalliteraapiat. Imetlusväärse pühendumise ja elutarkusega valib ta kristalle vastavalt tervendamisvajadusele, neid programmeerides, puhastades ja pühitsedes. 

Lõpetuseks peaingel Metatronist. Uue ajastu laste eest kannab hoolt peaingel Metatron ning teda võib alati appi paluda, kui on küsimusi või abi vaja seoses indigotega. Metatron saab anda ka taevaseid ülesandeid, kuidas saab indigote põlvkonda abistada.[14] Peaingel Metatroni nimi tähendab tõlkes „kohaloleku ingel“. Ta on peainglitest noorim ning kunagi kõndis ta maa peal ringi prohvet Eenokina. Metatron aitab koos neitsi Maarjaga lapsi – nii elavaid kui siit lahkunuid. Sageli aitab ta noorukuid vaimsuse suunas liikumisel.[15] Olen  palunud peaingel Metatroni ikka ja jälle appi, et ta toetaks mind nende imeliste valguskandjate lapsevanemana kui ka toetaks neil jätkata oma kõrgema eluülesande elluviimist. Peaingel Metatroni võib appi kutsuda ka selleks, et ta aitaks oma energeetilise kuubiga puhastada madalamatest energiatest. Selleks võib kasutada näiteks D. Virtue juhendatud Metatroni meditatsiooni.[16]   

 

KASUTATUD ALLIKAD

[1] A. Tõugu ja K. Soans „Indigolapsed“

  1. A. Tõugu ja K. Soans „Indigolapsed“
  2. D. Virtue „Ingliteraapia ennustuskaardid“
  3. Tõlge D. Virtue raamatutest http://www.auratransformatsioon.eu/Miks%20neid%20indigo-%20kristalllasteks%20nimetatakse.pdf
  4. D. Virtue http://www.angeltherapy.com/blog/indigo-crystal-and-rainbow-children
  5. samas
  6. Kokkuvõte D. Virtue raamatutest kristalli- ja indigolaste kohta. Tõlge http://www.auratransformatsioon.eu/Miks%20neid%20indigo-%20kristalllasteks%20nimetatakse.pdf
  7. K. Core http://angelicreiki.net/index.php/articles/57-core/170-diagnosing-the-light-fantastic-article-by-kevin-core
  8. A. Tõugu ja K. Soans „Indigolapsed“
  9. A. Tõugu „Tähelapsed – kes nad on?“ http://inglipesa.blogspot.com.ee/2009/03/tahelapsed-kes-nad-on.html

11 K. Core http://angelicreiki.net/index.php/articles/57-core/170-diagnosing-the-light-fantastic-article-by-kevin-core

12  Sama K. Core

  1. http://inglipesa.blogspot.com.ee/2009/03/tahelapsed-kes-nad-on.html
  2. D. Virtue „Ingliteraapia ennustuskaardid“

15,  D. Virtue „Inglite sõnumid“

16 http://www.angeltherapy.com/archangel-metatron

 

Autor: Nyara (nimi muudetud)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga