Mida ma sügisel külvasin

MIDA MA SÜGISEL KÜLVASIN
See aasta katsetasin sügiskülvi ja seda mitmel põhjusel.
1. Et saada varasemat saaki
2. Jälgida loodust, kus seemned külvavad ennast ise sügisel, et kevadel looduse poolt ettevalmistatuna üles ärgata
3. Talve üle elanud seemnetest kasvavad tugevamad taimed
4. Ja loomulikult uudishimu kuidas õnnestub
Talisibulat ja küüslaauku külvavad enamus sügisel, levinud on ka porgandi sügiskülv, kuid tegelikult on õnnestunud tulemusi aiapidajatel ka paljude teiste seemnetega, isegi tomatiga teadis üks naine rääkida.
Mina valisin külvamiseks kõik varajased sordid. Osaliselt tellisin neid “kasva suureks” veebilehelt juurde. Varajased seemned (mille valmimisaeg on kiirem) valisin sellepärast, et saada veel varasemat saaki.
Külvasin: Porgand, karulauk (esimesel aastal on söömiseks veel liiga väikesed, aga ikkagi), murulauk, kaalikas, nuikapsas, põlduba, pastinaak, redis, peet, porgand, aeduba, till, nuikapsas lehtpetersell, füüsial, lehtkapsas. Katsetasin ka mõnede kapsa taimedega.
Ning juurde juba kevadel tärganutele panin ka mõned spargli seemned.
Kuna praegu lubab veel paari viimast soojemat ilma, siis ehk annab isegi praegu veel seemned mulda panna, kellel inspiratsioon tekib, siis ikka tasub proovida. Kõige suurem väljakutse sügiskülviga ongi see õige aja planeerimine.
Mina külvasin oktoobri lõpus, mis on muidu hea aeg, aga praegusi ilmasid arvestades on oht, et mõni asi võib liiga vara ärgata ja siis ta ju kevadel enam teist korda ei ärka, külmub lihtsalt talve saabudes. Siiani on õnneks kõik seemned ilusti maapõues püsinud.
Kevadel kindlasti kirjutan kuidas mul sügiskülv läks, mis taimed ärkasid mullast ja kuidas nad kasvavad.
Kui ka sina oled sügiskülvi katsetanud, siis on kindlasti huvitav kuulda ka sinu lugu.
Oktoober 2020
Armastusega,
Diana

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga